MINISTRU OBRAS PÚBLIKAS PARTISIPA SORUMUTU KONSELLU MINISTRU DESKUTI PROPOSTA REZOLUSAUN PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HUSI MINISTRU NEGOSIUS ESTRANJEIRUS NO KOOPERASAUN

MINISTRU OBRAS PÚBLIKAS PARTISIPA SORUMUTU KONSELLU MINISTRU DESKUTI PROPOSTA REZOLUSAUN PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HUSI MINISTRU NEGOSIUS ESTRANJEIRUS NO KOOPERASAUN

Dili, 04 November 2025

 

Sorumutu Konsellu Ministru ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Tersa-feira ne’e aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas ba Ratifikasaun Deklarasaun Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN).

Proposta rezolusaun ida-ne’e ho intensaun atu ratifika deklarasaun kona-ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba ASEAN ne’ebé asina iha Malázia, iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025 durante serimónia adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun rejionál ne’e.

Deklarasaun ne’e reprezenta aseitasaun polítika husi Estadus-Membrus ASEAN kona-ba inkluzaun Timor-Leste nian nu’udar Estadu-Membru plenu direitu, tuir n. 4 artigu 6.º husi Karta ASEAN ne’ebé nu’udar etapa esensiál ida ba integrasaun plena Timor-Leste nian iha mekanizmu no estrutura sira organizasaun nian.

Iha parte daruak Konsellu Ministru deskuti mós projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, Konsellu Ministrus delibera hodi ratifika Akordu Kooperasaun iha Área Defeza entre Governu Malázia no Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Entretantu objetivu prinsipál sira hosi akordu ne’e maka hametin relasoins bilaterais iha área militár, liuliu liuhosi diálogu polítiku-estratéjiku regulár, fahe informasaun no esperiénsia sira, interkámbiu pesoál no formasaun téknika no mós militár, hala’o ezersísiu hamutuk no kooperasaun iha área siénsia, teknolojia no indústria defeza nian.

Dokumentu ne’e mós rekoñese kna’ar Malázia nian nu’udar parseiru defeza konfiavel Timor-Leste nian dezde restaurasaun independénsia, ne’ebé reafirma kompromisu hosi Governu rua ne’e hodi promove pás, seguransa no estabilidade rejionál iha ámbitu ASEAN, ne’ebé Timor-Leste agora sai membru plenu direitu.

Iha parte datoluk sorumutu ne’e, Konsellu Ministru deside autoriza despeza ba "Dezenvolvimentu kampu gás Greater Sunrise nian no atu garante katak kadoras ne'e dada mai Timor-Leste", tuir projetu ne'ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro.

Ho deliberasaun ida-ne’e, Konsellu Ministru autoriza despeza ho montante totál dolar amerikanu 16.055.897 ne’ebé sei ezekuta entre tinan 2025 no 2027, ne’ebé ho objetivu atu implementa Programa A13 hosi Orsamentu Jerál Estadu nian, ne’ebé inklui dezenvolvimentu hosi kampu gás Greater Sunrise no realizasaun estudu no inisiativa nesesáriu sira hodi garante kadoras dada mai Timor-Leste.

Montante autorizadu ne’e kobre realizasaun levantamentu jeofíziku no sízmiku ho rezolusaun ultra-alta (UHRS) relasiona ho gazodutu esportasaun gás Greater Sunrise no gazodutu Bayu Undan, ne’ebé esensiál ba faze téknika no planeamentu projetu nian.

Parte ikus liu Konsellu Ministrus atribui podér tomak ba Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, atu asina Memorandu Entendimentu ida ho Governu Singapura, ba kooperasaun iha ámbitu edukasaun, liuliu iha formasaun ba profesór sira.*

 

Mídia-MOP