MINISTRU OBRAS PÚBLIKAS PARTISIPA SORUMUTU KONSELLU MINISTRU DESKUTI PROPOSTA REZOLUSAUN PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HUSI MINISTRU NEGOSIUS ESTRANJEIRUS NO KOOPERASAUN
MINISTRU OBRAS PÚBLIKAS
PARTISIPA SORUMUTU KONSELLU MINISTRU DESKUTI PROPOSTA REZOLUSAUN PARLAMENTU
NASIONAL NE’EBE APREZENTA HUSI MINISTRU NEGOSIUS ESTRANJEIRUS NO KOOPERASAUN
Dili, 04 November 2025
Sorumutu Konsellu Ministru ne’ebé
hala’o iha Palásiu Governu, Tersa-feira ne’e aprova projetu Proposta Rezolusaun
Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no
Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas ba Ratifikasaun Deklarasaun Admisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku
(ASEAN).
Proposta rezolusaun ida-ne’e
ho intensaun atu ratifika deklarasaun kona-ba Admisaun Repúblika Demokrátika
Timor-Leste ba ASEAN ne’ebé asina iha Malázia, iha loron 26 fulan-outubru tinan
2025 durante serimónia adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun rejionál
ne’e.
Deklarasaun ne’e reprezenta
aseitasaun polítika husi Estadus-Membrus ASEAN kona-ba inkluzaun Timor-Leste
nian nu’udar Estadu-Membru plenu direitu, tuir n. 4 artigu 6.º husi Karta ASEAN
ne’ebé nu’udar etapa esensiál ida ba integrasaun plena Timor-Leste nian iha
mekanizmu no estrutura sira organizasaun nian.
Iha parte daruak Konsellu
Ministru deskuti mós projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Defeza, Donaciano
do Rosário Gomes, Konsellu Ministrus delibera hodi ratifika Akordu Kooperasaun
iha Área Defeza entre Governu Malázia no Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste.
Entretantu objetivu
prinsipál sira hosi akordu ne’e maka hametin relasoins bilaterais iha área
militár, liuliu liuhosi diálogu polítiku-estratéjiku regulár, fahe informasaun
no esperiénsia sira, interkámbiu pesoál no formasaun téknika no mós militár,
hala’o ezersísiu hamutuk no kooperasaun iha área siénsia, teknolojia no
indústria defeza nian.
Dokumentu ne’e mós rekoñese
kna’ar Malázia nian nu’udar parseiru defeza konfiavel Timor-Leste nian dezde
restaurasaun independénsia, ne’ebé reafirma kompromisu hosi Governu rua ne’e
hodi promove pás, seguransa no estabilidade rejionál iha ámbitu ASEAN, ne’ebé
Timor-Leste agora sai membru plenu direitu.
Iha parte datoluk sorumutu
ne’e, Konsellu Ministru deside autoriza despeza ba "Dezenvolvimentu kampu
gás Greater Sunrise nian no atu garante katak kadoras ne'e dada mai
Timor-Leste", tuir projetu ne'ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no
Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro.
Ho deliberasaun ida-ne’e,
Konsellu Ministru autoriza despeza ho montante totál dolar amerikanu 16.055.897
ne’ebé sei ezekuta entre tinan 2025 no 2027, ne’ebé ho objetivu atu implementa
Programa A13 hosi Orsamentu Jerál Estadu nian, ne’ebé inklui dezenvolvimentu
hosi kampu gás Greater Sunrise no realizasaun estudu no inisiativa nesesáriu
sira hodi garante kadoras dada mai Timor-Leste.
Montante autorizadu ne’e
kobre realizasaun levantamentu jeofíziku no sízmiku ho rezolusaun ultra-alta
(UHRS) relasiona ho gazodutu esportasaun gás Greater Sunrise no gazodutu Bayu
Undan, ne’ebé esensiál ba faze téknika no planeamentu projetu nian.
Parte ikus liu Konsellu
Ministrus atribui podér tomak ba Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, atu
asina Memorandu Entendimentu ida ho Governu Singapura, ba kooperasaun iha
ámbitu edukasaun, liuliu iha formasaun ba profesór sira.*
Mídia-MOP
