KONSELLU MINISTRU APROVA PROPOSTA REZOLUSAUN 7 HOSI PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HOSI VISE-MINISTRA ASUNTUS ASEAN BA PREPARASAUN ADEZAUN PLENA TIMOR-LESTE NIAN BA ASEAN

KONSELLU MINISTRU APROVA PROPOSTA REZOLUSAUN 7 HOSI PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HOSI VISE-MINISTRA ASUNTUS ASEAN BA PREPARASAUN ADEZAUN PLENA TIMOR-LESTE NIAN BA ASEAN

Dili, 03 Setembru 2025


Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projeitu proposta Rezolusaun Parlamentu Nasional nian hitu (7) ne’ebe aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel iha ámbitu kumprimentu ba komprimisu sira ne’ebe assume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, hodi fo autorizasaun Nasaun ne’e nia adezaun ba instrumentu sira tuir mai :

1.     Akordu ASEAN kona-ba Jestaun Dezastre no resposta ba emerjénsia (AADMER). Akordu ida ne’e, adopta iha Vientiane iha tinan 2005, hanesan instrumentu legál prinsipal ASEAN nian iha ámbitu protesaun sivil no jestaun risku dezastre nian, hodi estabelese mekanizmu rejionál sira ba prevensaun, preparasaun, resposta no rekuperasaun iha situasaun emerjénsia sira. Adezaun ne’e sei permite Timor-Leste atu integra plenamentu iha estrutura kooperasaun rejionál sira, hodi hetan benefisiu hosi reforsu kapasidade téknika no operasionál , fahe informasaun no fasilitasaun ba asisténsia umanitária bainhira presiza.

2.     Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru Koordenasaun ASEAN ba Asisténsia Umanitária iha Jestaun Dezastre. Tuir akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Bali iha tinan 2011, kria ona estrutura ASEAN nian ida ne’ebe permanente hodi apoiu koordenasaun resposta rejionál ba dezastre no emerjénsia umanitária sira, hodi promove kooperasaun entre Estadu-Membru sira no ligasaun ho Organizasaun Internasionál sira ne’ebe relevante. Adezaun sei permite Timor-Leste hetan benefisiu hosi fahe informasaun, mobilizasaun lalais rekursu no asisténsia téknika espesializada, hodi hametin kapasidade nasionál sira ba resposta situasaun emerjénsia sira.

3.     Tratadu kona-ba Zona Livre hosi Arma Nukléar iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ). Tratadu ida ne’e, ne’ebe adota iha Bangkok iha tinan 1995, estabelese komprimisiu hosi Nasaun sira rejiaun nian atu mantein Sudeste Aziátiku livre permanentemente hosi arma nukléar sira, hametin dezarmamentu, la-proliferasaun no promosaun ba pás no seguransa rejionál no internasionál. Timor-Leste nia adezaun sai posivel tanba adiatamentu ne’ebe hetan aprovasaun iha fulan-Maiu 2025, ne’ebe inklui ho klaru territóriu no zona maritíma nasionál iha definisaun área ne’ebe kobre hosi tratadu.

4.      Akordu Kuadru kona-ba Reforsu Kooperasaun Ekonómika ASEAN nian. Akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Singapura iha tinan 1992, fo baze jurídika no instituisionál ne’ebe orienta liberalizasaun komérsiu, promosaun, investimentu no hametin kolaborasaun iha setór ekonómiku oinoin entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Timor-Leste nia adezaun sei permite partisipasaun plena iha mekanizmu ekonómiku rejionál sira, hodi integra Nasaun iha kadeia valór rejionál no globál.

5.     Protokolu kona-ba Mekanizmu Reforsadu Rezolusaun Disputa nian. Protokolu ida ne’e, ne’ebe adota iha Manila iha 2019, nudar instrumentu jurídiku esensiál ida atu asegura rezolusaun efetiva, previzivel no pasifika ba disputa sira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha ámbitu komprimisu ekonómiku sira ne’ebe assume ona. Timor-Leste nia adezaun sei garante serteza jurídika iha relasaun komersiál no ekonómiku ho Estadu-Membru sira seluk, hametin konfiansa iha komprimentu komprimisu sira ne’ebe assume ona iha kuadru ASEAN nian.

6.     Akordu ASEAN kona-ba Turizmu. Akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Phnom Penh iha tinan 2002, estabelese enkuadramentu legál ida ne’ebe vinkulativu ho objetivu atu promove ASEAN nu’udar destinu  turistiku ida deit no integradu. Akordu ne’e inklui entre elementu sira seluk, fasilitasaun ba viajem sira iha ASEAN nia laran no ba ASEAN liu hosi izensaun vistus no prosedimentus ne’ebe simplifikadu, dezenvolvimentu servisu transporte nia no infraestrutura turizmu nian no kooperasaun kona-ba formasaun professionál no rekoñesimentu kualifikasaun iha setór turizmu.

7.      Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba servisus Aéreus (MAAS) no protokolu komplementár sira. Akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Manila iha 2009, estabelese enkuadramentu legál vinkulativu ida ne’ebe hakarak liberaliza servisu aéreu regulár pasajeiru sira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian liu hosi konsesaun resiproka ba direitu Liberdade datoluk, dahaat no dalimak ba vou entre kapitál sira no entre subrejiaun sira ASEAN nian. Adezaun ba akordu ida ne’e no ninia protokolu sira reforsa Timor-Leste nia soberania funsionál iha formulasaun ninia politika transporte internasionál, promove konektividade area, komersiu, turizmu no investimentu, no koloka Nasaun nu’udar parseiru plenu iha deliberasaun rejionál sira.

Konselu Ministru mos aprova projeitu Rezolusaun Governu nian neen (6), ne’ebe aprezenta mos hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel iha ámbitu hosi kompromisu sira ne’ebe assume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, ne’ebe aprova :

1.     Adezaun ba akordu ASEAN kona-ba Poluisaun Atmosferika  Transfronteira (AATHP). Akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2002, iha objetivu prinsipál atu garante kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha prevensaun, monitorizasaun no mitigasaun ba inséndiu (ahi-sunu) florestais no ninia efeitu transfronteira sira, liu hosi promove aproximasaun integradu ida ba jestaun risku ambientál. Iha mos objetivu atu fasilita kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha asisténsia umanitária, jestaun risku, fahe informasaun ho hasae kapasidade téknika hodi kontribui ba reziliénsia rejionál ba dezastre natural no dezastre ne’ebe ema maka halo.

2.     Adezaun ba akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Biodiversidade. Adota iha tinan 2005, akordu ida ne’e estabelese entidade intergovernamentál ida ne’ebe nia sede iha Filipina hodi apoiu Estadu-Membru ASEAN iha konservasaun no utilizasaun sustentável ba biodiversidade. Sentru ASEAN ba biodiversidade promove koopersaun rejionál, fornese asisténsia téknika no sientifika, fasilita fahe informasaun no mobiliza rekursus finanseirus ba inisiativa ambientál konjunta. Timor-Leste nia adezaun ba akordu ida ne’e sei permite nia atu hametin nia kapasidade instituisional iha ámbitu protesaun ambientál, integra plenamente iha rede téknika rejionál sira no hetan benefisiu hosi apoiu tékniku, sientifiku no finanseiru ne’ebe sentru ne’e fornese.

3.     Adezaun ba karta Rede Universidade ASEAN nian (AUN). Instrumentu rejionál ida ne’e, ne’ebe adota hosi Estadu-Membru ASEAN, estabelese rede ida hosi universidade exelensia ne’ebe dedika ba promosaun kooperasaun akademika, sientifika no téknika. Karta AUN nian preve programa konjuntu sira kona-ba mobilidade estudante nian, peskiza sientifika, inovasaun no formasaun hodi garante kolaborasaun ida ne’ebe boot liu entre Instituisaun Ensinu Superior sira iha Sudeste Aziátiku. Ho adezaun ida ne’e, Timor-Leste garante partisipasaun ativa hosi nia universidade sira iha rede ho direitu reprezentasaun iha Konsellu kuradores no asesu tomak ba inisiativas no programa rede nian.

4.     Adezaun ba akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Envellesimentu Ativu no Inovasaun (ACAI Centre). Adopta iha fulan-Maiu 2020, akordu ida ne’e kria organizmu intergovernamentál ida ne’ebe nia sede iha Thailandia, ne’ebe dedika ba promosaun politika no pratika sira ba evellesimentu ativu, saudavel no produtivu iha Estadu-Membru ASEAN nian. Sentru ne’e sai hanesan espasu ba koñesimentu no inovasaun hodi apoiu formulasaun politika sira, peskiza sientifika no implementasaun programa formasaun sira ne’ebe ho objetivu atu hadia kualidade moris ferik-katuas nian.

5.     Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba kooperasaun ASEAN iha Turizmu. Instrumentu ida ne’e, ne’ebe asina iha tinan 1998, estabelese enkuadramentu ida ba kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve no promove rejiaun ne’e nu’udar destinu turístiku úniku no integradu. Entedimentu ne’e preve asaun konjunta hodi promove turizmu, fasilita viajem iha rejiaun laran, hametin kolaborasaun entre setór públiku no privadu no dezenvolve infraestrutura, formasaun no programa interkámbiu.

6.     Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba kooperasaun ASEAN iha Minerais. Instrumentu ida ne’e, ne’ebe asina iha 2005, estabelese enkuadramentu ida ba kolaborasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve setór minerais, hametin komérsiu no investimentu iha área ida ne’e no promove prátika jestaun ne’ebe responsável, sustentável ba ambiente no inkluzivu sosialmente. Akordu ne’e preve mos kriasaun baze-dadus rejionál, implementasaun programa peskiza no transferensia teknolojia no mos hametin kooperasaun entre setór públiku no setór privadu.

Ikus liu, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel mos halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministru kona-ba preparasaun lojistika ba serimonia adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN ne’ebe sei hala’o iha Malázia iha loron 26 fulan-Outubru 2025.*

 

Mídia-MOP