KONSELLU MINISTRU APROVA PROPOSTA REZOLUSAUN 7 HOSI PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HOSI VISE-MINISTRA ASUNTUS ASEAN BA PREPARASAUN ADEZAUN PLENA TIMOR-LESTE NIAN BA ASEAN
KONSELLU MINISTRU APROVA
PROPOSTA REZOLUSAUN 7 HOSI PARLAMENTU NASIONAL NE’EBE APREZENTA HOSI
VISE-MINISTRA ASUNTUS ASEAN BA PREPARASAUN ADEZAUN PLENA TIMOR-LESTE NIAN BA
ASEAN
Dili, 03 Setembru 2025
Konsellu Ministru hala’o sorumutu
iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projeitu proposta Rezolusaun Parlamentu
Nasional nian hitu (7) ne’ebe aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena
Maria da Costa Rangel iha ámbitu kumprimentu ba komprimisu sira ne’ebe assume ona
iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, hodi fo autorizasaun
Nasaun ne’e nia adezaun ba instrumentu sira tuir mai :
1.
Akordu ASEAN kona-ba Jestaun Dezastre no
resposta ba emerjénsia (AADMER). Akordu ida ne’e, adopta iha Vientiane iha
tinan 2005, hanesan instrumentu legál prinsipal ASEAN nian iha ámbitu protesaun
sivil no jestaun risku dezastre nian, hodi estabelese mekanizmu rejionál sira ba
prevensaun, preparasaun, resposta no rekuperasaun iha situasaun emerjénsia sira.
Adezaun ne’e sei permite Timor-Leste atu integra plenamentu iha estrutura
kooperasaun rejionál sira, hodi hetan benefisiu hosi reforsu kapasidade téknika
no operasionál , fahe informasaun no fasilitasaun ba asisténsia umanitária
bainhira presiza.
2.
Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru
Koordenasaun ASEAN ba Asisténsia Umanitária iha Jestaun Dezastre. Tuir akordu
ida ne’e, ne’ebe adota iha Bali iha tinan 2011, kria ona estrutura ASEAN nian
ida ne’ebe permanente hodi apoiu koordenasaun resposta rejionál ba dezastre no
emerjénsia umanitária sira, hodi promove kooperasaun entre Estadu-Membru sira
no ligasaun ho Organizasaun Internasionál sira ne’ebe relevante. Adezaun sei
permite Timor-Leste hetan benefisiu hosi fahe informasaun, mobilizasaun lalais
rekursu no asisténsia téknika espesializada, hodi hametin kapasidade nasionál sira
ba resposta situasaun emerjénsia sira.
3.
Tratadu kona-ba Zona Livre hosi Arma Nukléar
iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ). Tratadu ida ne’e, ne’ebe adota iha Bangkok iha
tinan 1995, estabelese komprimisiu hosi Nasaun sira rejiaun nian atu mantein
Sudeste Aziátiku livre permanentemente hosi arma nukléar sira, hametin
dezarmamentu, la-proliferasaun no promosaun ba pás no seguransa rejionál no
internasionál. Timor-Leste nia adezaun sai posivel tanba adiatamentu ne’ebe
hetan aprovasaun iha fulan-Maiu 2025, ne’ebe inklui ho klaru territóriu no zona
maritíma nasionál iha definisaun área ne’ebe kobre hosi tratadu.
4.
Akordu
Kuadru kona-ba Reforsu Kooperasaun Ekonómika ASEAN nian. Akordu ida ne’e, ne’ebe
adota iha Singapura iha tinan 1992, fo baze jurídika no instituisionál ne’ebe
orienta liberalizasaun komérsiu, promosaun, investimentu no hametin
kolaborasaun iha setór ekonómiku oinoin entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Timor-Leste
nia adezaun sei permite partisipasaun plena iha mekanizmu ekonómiku rejionál
sira, hodi integra Nasaun iha kadeia valór rejionál no globál.
5.
Protokolu kona-ba Mekanizmu Reforsadu
Rezolusaun Disputa nian. Protokolu ida ne’e, ne’ebe adota iha Manila iha 2019,
nudar instrumentu jurídiku esensiál ida atu asegura rezolusaun efetiva,
previzivel no pasifika ba disputa sira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha ámbitu
komprimisu ekonómiku sira ne’ebe assume ona. Timor-Leste nia adezaun sei
garante serteza jurídika iha relasaun komersiál no ekonómiku ho Estadu-Membru
sira seluk, hametin konfiansa iha komprimentu komprimisu sira ne’ebe assume ona
iha kuadru ASEAN nian.
6.
Akordu ASEAN kona-ba Turizmu. Akordu ida
ne’e, ne’ebe adota iha Phnom Penh iha tinan 2002, estabelese enkuadramentu legál
ida ne’ebe vinkulativu ho objetivu atu promove ASEAN nu’udar destinu turistiku ida deit no integradu. Akordu ne’e
inklui entre elementu sira seluk, fasilitasaun ba viajem sira iha ASEAN nia
laran no ba ASEAN liu hosi izensaun vistus no prosedimentus ne’ebe
simplifikadu, dezenvolvimentu servisu transporte nia no infraestrutura turizmu
nian no kooperasaun kona-ba formasaun professionál no rekoñesimentu
kualifikasaun iha setór turizmu.
7. Akordu
Multilaterál ASEAN kona-ba servisus Aéreus (MAAS) no protokolu komplementár
sira. Akordu ida ne’e, ne’ebe adota iha Manila iha 2009, estabelese enkuadramentu
legál vinkulativu ida ne’ebe hakarak liberaliza servisu aéreu regulár pasajeiru
sira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian liu hosi konsesaun resiproka ba
direitu Liberdade datoluk, dahaat no dalimak ba vou entre kapitál sira no entre
subrejiaun sira ASEAN nian. Adezaun ba akordu ida ne’e no ninia protokolu sira
reforsa Timor-Leste nia soberania funsionál iha formulasaun ninia politika
transporte internasionál, promove konektividade area, komersiu, turizmu no
investimentu, no koloka Nasaun nu’udar parseiru plenu iha deliberasaun rejionál
sira.
Konselu Ministru mos
aprova projeitu Rezolusaun Governu nian neen (6), ne’ebe aprezenta mos hosi
Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel iha ámbitu hosi
kompromisu sira ne’ebe assume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian
iha ASEAN, ne’ebe aprova :
1.
Adezaun ba akordu ASEAN kona-ba Poluisaun
Atmosferika Transfronteira (AATHP). Akordu
ida ne’e, ne’ebe adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2002, iha objetivu prinsipál
atu garante kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha prevensaun,
monitorizasaun no mitigasaun ba inséndiu (ahi-sunu) florestais no ninia efeitu
transfronteira sira, liu hosi promove aproximasaun integradu ida ba jestaun risku
ambientál. Iha mos objetivu atu fasilita kooperasaun entre Estadu-Membru sira
ASEAN nian iha asisténsia umanitária, jestaun risku, fahe informasaun ho hasae
kapasidade téknika hodi kontribui ba reziliénsia rejionál ba dezastre natural
no dezastre ne’ebe ema maka halo.
2.
Adezaun ba akordu kona-ba Estabelesimentu
Sentru ASEAN ba Biodiversidade. Adota iha tinan 2005, akordu ida ne’e estabelese
entidade intergovernamentál ida ne’ebe nia sede iha Filipina hodi apoiu
Estadu-Membru ASEAN iha konservasaun no utilizasaun sustentável ba
biodiversidade. Sentru ASEAN ba biodiversidade promove koopersaun rejionál,
fornese asisténsia téknika no sientifika, fasilita fahe informasaun no mobiliza
rekursus finanseirus ba inisiativa ambientál konjunta. Timor-Leste nia adezaun
ba akordu ida ne’e sei permite nia atu hametin nia kapasidade instituisional
iha ámbitu protesaun ambientál, integra plenamente iha rede téknika rejionál
sira no hetan benefisiu hosi apoiu tékniku, sientifiku no finanseiru ne’ebe
sentru ne’e fornese.
3.
Adezaun ba karta Rede Universidade ASEAN
nian (AUN). Instrumentu rejionál ida ne’e, ne’ebe adota hosi Estadu-Membru
ASEAN, estabelese rede ida hosi universidade exelensia ne’ebe dedika ba
promosaun kooperasaun akademika, sientifika no téknika. Karta AUN nian preve
programa konjuntu sira kona-ba mobilidade estudante nian, peskiza sientifika, inovasaun
no formasaun hodi garante kolaborasaun ida ne’ebe boot liu entre Instituisaun Ensinu
Superior sira iha Sudeste Aziátiku. Ho adezaun ida ne’e, Timor-Leste garante
partisipasaun ativa hosi nia universidade sira iha rede ho direitu reprezentasaun
iha Konsellu kuradores no asesu tomak ba inisiativas no programa rede nian.
4.
Adezaun ba akordu kona-ba Estabelesimentu
Sentru ASEAN ba Envellesimentu Ativu no Inovasaun (ACAI Centre). Adopta iha
fulan-Maiu 2020, akordu ida ne’e kria organizmu intergovernamentál ida ne’ebe
nia sede iha Thailandia, ne’ebe dedika ba promosaun politika no pratika sira ba
evellesimentu ativu, saudavel no produtivu iha Estadu-Membru ASEAN nian. Sentru
ne’e sai hanesan espasu ba koñesimentu no inovasaun hodi apoiu formulasaun
politika sira, peskiza sientifika no implementasaun programa formasaun sira ne’ebe
ho objetivu atu hadia kualidade moris ferik-katuas nian.
5.
Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba
kooperasaun ASEAN iha Turizmu. Instrumentu ida ne’e, ne’ebe asina iha tinan
1998, estabelese enkuadramentu ida ba kooperasaun entre Estadu-Membru sira
ASEAN nian hodi dezenvolve no promove rejiaun ne’e nu’udar destinu turístiku
úniku no integradu. Entedimentu ne’e preve asaun konjunta hodi promove turizmu,
fasilita viajem iha rejiaun laran, hametin kolaborasaun entre setór públiku no
privadu no dezenvolve infraestrutura, formasaun no programa interkámbiu.
6.
Adezaun ba Entendimentu Ministeriál
kona-ba kooperasaun ASEAN iha Minerais. Instrumentu ida ne’e, ne’ebe asina iha
2005, estabelese enkuadramentu ida ba kolaborasaun entre Estadu-Membru sira
ASEAN nian hodi dezenvolve setór minerais, hametin komérsiu no investimentu iha
área ida ne’e no promove prátika jestaun ne’ebe responsável, sustentável ba
ambiente no inkluzivu sosialmente. Akordu ne’e preve mos kriasaun baze-dadus
rejionál, implementasaun programa peskiza no transferensia teknolojia no mos
hametin kooperasaun entre setór públiku no setór privadu.
Ikus liu, Vise-Ministra
ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel mos halo aprezentasaun ida ba
Konsellu Ministru kona-ba preparasaun lojistika ba serimonia adezaun
Timor-Leste nian ba ASEAN ne’ebe sei hala’o iha Malázia iha loron 26
fulan-Outubru 2025.*
