KONSELLU MINISTRU ALTERA DEKRETU LEI NO.11/2006 NO APROVA PROJEITU DEKRETU LEI KONA UTILIZASAUN MAKINA NO EKIPAMENTUS HO RISKU A’AS
KONSELLU MINISTRU ALTERA DEKRETU LEI NO.11/2006 NO APROVA PROJEITU DEKRETU LEI KONA UTILIZASAUN MAKINA NO EKIPAMENTUS HO RISKU A’AS
Dili, 11 Juñu 2025
Sorumutu Konsellu Ministru ne’ebe
hala’o iha Palásiu Governu, Kuata-feira ne’e aprova ona projetu Dekretu Lei,
ne’ebe aprezenta hosi Ministru Obras Públika, Samuel Marçal konaba alternasaun
daruak ba Dekretu Lei no. 11/2006, loron 12 fulan-Abril ne’ebe kria
Instituisaun Jestaun Ekipamentus no Apoiu ba Dezenvolvimentu Infraestrutura no
projetu Dekretu Lei ne’ebe ho objetivu atu estabelese regras
konaba utilizasaun makina no ekipamentus sira ho rikus a’as.
Entretantu ho alternasaun ida ne’e,
IGE-ADI nia ambitu atividade sira habelar hodi permite atu fornese formasaun
teknika espesializada no sertifikada ba ninia rekursus umanus rasik ba
professional husi Instituisaun sira seluk no ba sidadaun sira ein-jeral.
Treinamentu ne’e sei foka liu ba
Utilizasaun, Jestaun no Manutensaun ba makina no ekipamentus ho risku aas
ne’ebe utiliza iha konstrusaun sivil no Obras Públika. Ba ida ne’e Instituisaun
bele estabelese parseria ho entidade públika ka privada, nasional ka
estranjeiru ho esperiensia ne’ebe komprovadu iha area sira ne’e.
Estatutu sira IGEADI nia mos hetan
atualizasaun atu garante kumprimentu ba norma sira ne’ebe vigora konaba rejime
Administrasaun Direta no Indireta estadu nian.
Nune’e mos ho proposta hosi Ministru Obras
Públika, Samuel Marçal, Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu Lei ne’ebe ho
objetivu atu estabelese regras konaba utilizasaun makina no ekipamentus sira ho
risku aas.
Diploma ne’e
define rejime lisensiamentu obrigatoriu ba operador makina sira hanesan
gindaste, eskavadora, empillador, retroeskavadora, Plataforma elevatorio no
ekipamentus pezadu sira seluk ne’ebe uza iha konstrusaun Sivil no Obras
Públika. Ninia objetivu mak atu reforsa seguransa ba traballador no komunidade
sira, hodi bele prevene asidentes no garante katak profisional sira ne’ebe
treinadu no sertifikadu ho diak deit mak opera tipu ekipamentus ida ne’e.
Entre medida
principal sira ne’e, imklui kria kursu formasaun espesifika ho komponente teorika
no Pratika ne’ebe organiza hosi institute Jestaun Ekipamentus no apoiu ba
Dezenvolvimentu Infraestrutura (IGEADI, Akronimu iha lian Portugues), ne’ebe
sei responsavel mos ba emisaun lisensa professional. Diploma ne’e mos
estabelese norma minima sira seguransa teknika nian hodi utiliza ekipamentus
sira, regra sirkulasaun iha dalan publika sira no iha area servisu nian no
prosedimentu ba fiskalizasaun no aplikasaun koimas bainhira akontese
infrasaun.*