KONSELLU MINISTRU ALTERA DEKRETU LEI NO.11/2006 NO APROVA PROJEITU DEKRETU LEI KONA UTILIZASAUN MAKINA NO EKIPAMENTUS HO RISKU A’AS

KONSELLU MINISTRU ALTERA DEKRETU LEI NO.11/2006 NO APROVA PROJEITU DEKRETU LEI KONA UTILIZASAUN MAKINA NO EKIPAMENTUS HO RISKU A’AS


Dili, 11 Juñu 2025


Sorumutu Konsellu Ministru ne’ebe hala’o iha Palásiu Governu, Kuata-feira ne’e aprova ona projetu Dekretu Lei, ne’ebe aprezenta hosi Ministru Obras Públika, Samuel Marçal konaba alternasaun daruak ba Dekretu Lei no. 11/2006, loron 12 fulan-Abril ne’ebe kria Instituisaun Jestaun Ekipamentus no Apoiu ba Dezenvolvimentu Infraestrutura no projetu Dekretu Lei   ne’ebe ho objetivu atu estabelese regras konaba utilizasaun makina no ekipamentus sira ho rikus a’as.


Entretantu ho alternasaun ida ne’e, IGE-ADI nia ambitu atividade sira habelar hodi permite atu fornese formasaun teknika espesializada no sertifikada ba ninia rekursus umanus rasik ba professional husi Instituisaun sira seluk no ba sidadaun sira ein-jeral.


Treinamentu ne’e sei foka liu ba Utilizasaun, Jestaun no Manutensaun ba makina no ekipamentus ho risku aas ne’ebe utiliza iha konstrusaun sivil no Obras Públika. Ba ida ne’e Instituisaun bele estabelese parseria ho entidade públika ka privada, nasional ka estranjeiru ho esperiensia ne’ebe komprovadu iha area sira ne’e.


Estatutu sira IGEADI nia mos hetan atualizasaun atu garante kumprimentu ba norma sira ne’ebe vigora konaba rejime Administrasaun Direta no Indireta estadu nian.


Nune’e mos ho proposta hosi Ministru Obras Públika, Samuel Marçal, Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu Lei ne’ebe ho objetivu atu estabelese regras konaba utilizasaun makina no ekipamentus sira ho risku aas.


Diploma ne’e define rejime lisensiamentu obrigatoriu ba operador makina sira hanesan gindaste, eskavadora, empillador, retroeskavadora, Plataforma elevatorio no ekipamentus pezadu sira seluk ne’ebe uza iha konstrusaun Sivil no Obras Públika. Ninia objetivu mak atu reforsa seguransa ba traballador no komunidade sira, hodi bele prevene asidentes no garante katak profisional sira ne’ebe treinadu no sertifikadu ho diak deit mak opera tipu ekipamentus ida ne’e.

Entre medida principal sira ne’e, imklui kria kursu formasaun espesifika ho komponente teorika no Pratika ne’ebe organiza hosi institute Jestaun Ekipamentus no apoiu ba Dezenvolvimentu Infraestrutura (IGEADI, Akronimu iha lian Portugues), ne’ebe sei responsavel mos ba emisaun lisensa professional. Diploma ne’e mos estabelese norma minima sira seguransa teknika nian hodi utiliza ekipamentus sira, regra sirkulasaun iha dalan publika sira no iha area servisu nian no prosedimentu ba fiskalizasaun no aplikasaun koimas bainhira akontese infrasaun.*

 

 

Mídia MOP