Ministru Obras Públika Partisipa Iha Semináriu Nasionál Regras no Prosedimentu Sira Ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste
Ministru Obras Públika Partisipa Iha Semináriu Nasionál Regras no Prosedimentu Sira Ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste
Dili, 15 Fevereiru 2024
Ministru Obras Públika-Samuel Marçal, akompania Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmã informa hodi sai orador iha “Semináriu Nasionál Regras no Prosedimentu Sira Ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste” ne’ebé organiza husi Ministériu Planu Investimentu Estrateziku (MPIE).
Iha siminariu ne’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão haktuir,iha tinan sira liuba orsamentu ne’ebé governu anterior uja,ninia ezekusaun la’o ladun di’ak. Tanba ne’e Xefe Governu konsidera simináriu ne’e importante tebe-tebes hodi bele kurizi no hadia sistema ho loloos.
“Ita mai la’os atu Kritika deit, ita mai atu kurizi buat ne’ebe ladiak, ita hadia halo los, tamba ne’e importancte tebes, se ita kompara 800 metru ba estrada labele sukat ho osan 21 milloes, tanba ne’e ita hadia regras inklui prosedimentu hodi bele dezenvolve setor infraestrutura,” hatete PM Xanana.
Alende ne’e governu mós, iha tempu badak sei implementa desentralizasaun “poder local” iha Munisipiu hotu. Tanba ne’e tenki prepara rekursu umanu iha jestaun finansas no administrasaun di’ak hodi halo kontrolu ba implementasaun projetu oin-oin ne’ebé sei harii iha munisipiu hotu-hotu.
Xefe Governu mós husu liña ministéria,setór privadu, presidente autorideden inklui entidade hotu-hotu ne’ebé partisipa iha semináriu atu tau hanoin hamutuk hadia erru sira iha Sistema, hodi kontrolu projetu ninia kualidade too kustu hodi kuidadu osan povu nian atu nune’e bele gasta ho di’ak hodi serví povu no nasaun.
Iha fatin hanesan, Ministériu Planu Investimentu Estrateziku (MPIE), Gastão Francisco de Sousa, informa semináriu importante tebes atu entidade relevantes sira mak kaer papél iha setór infraestruktura koñese no familiariza-an ho regra no prosedimentu sira iha setór infraestrutura hodi garante kualidade no asegura transparénsia, atu bele promove kreximentu ekonómiku no asegura moris-di'ak ba sidadaun hotu hanesan vizaun hosi TL nia planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN 2011-2030) katak to’o 2030 Timor-Leste sei nasaun ho rendimentu médio-alto ho sosiedade ida ne’ebé prospero no saudavél, atu konkista alvu ida ne’e dezenvolvimentu setór infaraestruktura nu’udar fator determinante.
Entretantu iha Semináriu ne’e Ministru Obras Públika-Samuel Marçal haktuir, ita presija hadia Sistema atendementu iha prosesu tenderizasaun ba Obra infraestrutura, atu nune’e bele habadak tiha Sistema birokrasia iha aprovizionamentu.
“Ita presija hadia ka habadak birokrasia iha prosesu tenderizasaun, atu nune’e bele fasilita lalais kompania sira bele ezekuta lalais projeitu ne’ebé sira manan ona, alende ne’e ita presija hatudu komitmentu atu hari’i projetu infrastrutura ne’ebé la’òs hatan de’it ba nesesidades imediata, maibé kontribui mós ba nasaun nia bem-estar no progresu,”dehan Ministru Obras Públika
Entretantu Semináriu ne’e marka mós prezensa hosi parseirus dezenvolvimentu sira hotu ne’ebé durante ne’e fó asisténsia ba iha desenvolvimentu setór infraestruktura mak hanesan Banco Mundial,Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), Ajénsia Koperasaun Internasional Japaun (JICA), Embaxada Austrália iha Timor-Leste, Uniaun Europeia (EU), Koperasaun Finansiamentu Internasional (IFC), UNDP, membru governu, Membrus Parlamentu Nasionál, Embaxadora Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, Embaxadora Japão iha Timor-Leste, Kimura Tetsuya, Prezidente CCI-TL, Jorge Sereno, Diretór BNCTL, akadémiku no Sosiedade sivil no presidente autoridade munisipiu sira.(*)
Mídia-MOP